„On see ebaaus?”
Kuidas aru saada, et tegu on ebaausa kaubandustavaga?
Kahtlemata on tarbijate jaoks väga oluline küsimus: „Kuidas aru saada, et tegu on ebaausa kaubandustavaga?”
- Must nimekiri: kaubandustavad, mis on ALATI keelatud
- Eksitava valeinformatsiooni jagamine
- Eksitav info varjamine
- Agressiivne turundus
- Muud juhtumid
Must nimekiri:
kaubandustavad, mis on ALATI keelatud
Õnneks teeb ebaausate kaubandustavade direktiiv sellele küsimusele vastamise lihtsamaks. Esiteks on teatud kaubandustavad vastavalt direktiivile alati keelatud. Et ettevõtjatele, turundusspetsialistidele ja tarbijatele oleks selge, millised tegevused on keelatud, on koostatud must nimekiri, milles tuuakse välja 31 ebaausat kaubandustava. Sama nimekiri kehtib kõigis 28 ELi liikmesriigis.
Laadige alla täielik ebaausate kaubandustavade brošüür
(751 kB)
(pdf).
Kaubandustava seaduslikkuse üle otsustamine
Otseselt keelustamata kaubandustava seaduslikkust saab hinnata kindlatele õiguslikele kriteeriumidele tuginedes. Direktiivis kirjeldatakse üksikasjalikult kaht peamist ebaausate kaubandustavade kategooriat - „eksitavad” ja „agressiivsed” tavad. Nende sätete alla kuulub valdav enamik ebaausaks peetavaid teguviise.
Keskmise tarbija test
Seejärel antakse „keskmise tarbija” lähtepunkti aluseks võttes hinnang kõnealuse kaubandustava aususele või ebaaususele. Keskmine tarbija, nagu seda tõlgendab Euroopa Kohus, on „mõõdukalt teavet omav ja mõõdukalt tähelepanelik ning ettevaatlik”, võttes arvesse sotsiaalseid, kultuurilisi ja keelelisi tegureid.
Kui kaubandustava on suunatud teatud tarbijarühmale (nt vastuvõtlike tarbijate kategooriad), on lähtepunktiks selle rühma keskmine liige.