Must nimekiri: keelatud kaubandustavad
Direktiivi alusel on teatud kaubandustavad kogu Euroopas ALATI keelatud. Teisisõnu - neid kaubandustavasid loetakse igal juhul ebaausaks. Direktiivi teiste sätete juhtumipõhine hindamine ei ole vajalik.
Et ettevõtjatele, turundusspetsialistidele ja tarbijatele oleks selge, millised tegevused on keelatud, on koostatud must nimekiri, milles tuuakse välja 31 ebaausat kaubandustava.
Emotsionaalse surve avaldamine
Tarbijale selgesõnaliselt teatamine, et kui ta toodet või teenust ei osta, on ettevõtja töö või elatise teenimine ohus.
Toodete reklaam, mille müük pole seadusega lubatud
Väitmine või ettekujutluse loomine, et toote müük on seaduslik, kui see seda ei ole.
Ebaõige väide usaldusmärkide ja käitumiskoodeksite omamise kohta
- Ettevõtja väide, et ta on käitumiskoodeksiga liitunud, kuigi ta seda ei ole.
- Ettevõtja poolt usaldus-, kvaliteedi- või võrdväärse märgi esitamine ilma usaldusmärgiks vajalikku luba omamata.
Ettevõtjad, kes teevad peibutusmüüki ühe tootega ja hiljem lähevad üle teise toote reklaamimisele
Ettevõtjad, kes kasutavad üht toodet või pakkumist, et meelitada tarbijat ostu kaaluma, kuid seejärel lähevad üle teise toote reklaamimisele. Ettevõtjad, kes selles kontekstis:
a) keelduvad tarbijale reklaamitud toote näitamisest;
b) keelduvad kõnealuse toote tellimuste vastuvõtmisest või selle mõistliku aja jooksul tarnimisest; või
c) näitavad defektset tootenäidist.
Laste otsene ostule õhutamine: „Mine osta see raamat!”
Reklaamis otse laste poole pöördumine, et veenda neid või nende vanemaid või teisi täiskasvanuid neile reklaamitud toodet ostma.
Müügijärgne teenindus: „Üleeuroopaline garantii”
Vale mulje loomine, et tootega seotud müügijärgsed teenused on kättesaadavad lisaks toote müügiriigile ka muudes liikmesriikides.
Professionaalne kaupmees esineb tarbijana
Vale väide või mulje loomine, et ettevõtja ei tegutse oma kaubandus-, majandus-, käsitöö- või kutsetegevusega seotud eesmärkidel või vääralt enda tarbijana esitlemine.
Petlik reklaam: nt „Rendileping lõpeb! Tühjendusmüük!”
„Väide, et ettevõtja hakkab kauplemist lõpetama või asukohta vahetama, kui ta seda ei tee.”
Varjatud reklaam: „Segased/erapoolikud sõnumid”
Toote reklaamimiseks „soovituse stiilis” reklaami kasutamine meedias, kui ettevõtja on maksnud reklaami eest ilma selgelt teada andmata.
Müügijärgne teenindus teises keeles: nt turundus eesti keeles, müügijärgsed teenused inglise keeles
Ettevõtja, kes kohustub osutama müügijärgset teenindust, kuid avaldab tarbijale alles pärast tehingu sõlmimist, et selline teenindus on kättesaadav mõnes muus keeles, mitte selles keeles, milles nad siiani suhelnud on.
„Piiratud pakkumiste” vale kasutamine: „Eripakkumine ainult täna!”
Vale väide, et toode on saadaval ainult väga piiratud aja jooksul või et see on saadaval eritingimustel ainult väga piiratud aja jooksul, eesmärgiga sundida tarbija koheselt otsustama. See jätab tarbijad ilma teadliku valiku tegemise võimalusest või selleks vajalikust ajast.
Olematu auhinnavõit
Vale mulje loomine, et tarbija on juba võitnud, võidab või võidab pärast teatud tegevust auhinna või saab muud samaväärset kasu, kui tegelikult auhind või samaväärne kasu puudub. Samuti kui mis tahes tegevus seoses auhinna või muu samaväärse kasu kättesaamisega toob tarbijale kaasa raha maksmise või muude kulude kandmise.
Järjekindel ja soovimatu müük: „Kolmanda telefonikõnega saaks ehk lepingu sõlmimises kokku leppida…”
Järjekindlate ja soovimatute pakkumiste tegemine telefoni, faksi, e-posti või muu kaugsidevahendi abil toote või teenuse reklaamimiseks.
Ebaõige mulje loomine tasuta pakkumisest: „Tasuta päikeseprillid” või „Tasuta helinad sinu GSMile”
Toote kirjeldamine kui „prii”, „tasuta”, „ilma rahata” või samalaadse tootena, kui tarbija peab maksma muu, kui kaubandustavale reageerimise ja kauba kättesaamise või kohaletoimetamise vältimatute kulude eest.
Ebaõiged väited võitmise kohta: kuidas võita loteriil
Väide, et tooted aitavad õnnemängudes võita.
Peibutiste kasutamine tarbija petmiseks
Teatud tuntud kaubamärgile sarnaneva toote reklaamimine, eksitades tarbijat, pannes ta uskuma, et tooted on valmistatud ühe ja sama tootja poolt, kuigi see nii ei ole.
Auhinnad: „Õnnitleme! Te võitsite auhinna!”
Tarbija poolt võistluse või auhinna pakkumine, ilma kirjeldatud auhindu või mõistlikke samaväärseid auhindu välja andmata.
Ebaõige turuteave
Ettevõtjate poolt ebatäpse teabe kasutamine toote kohta või võimaluse kohta seda toodet leida, et meelitada tarbijat ostma, kui tegelikult saaks tarbija toote mujalt parema hinna eest või parematel tingimustel.
Ebaõiged väited ravivõimete kohta: „Trickium 24 aitab kaalu langetada”
Tõele mittevastav väide, et toode parandab haigusi, talitlushäireid või väärarenguid.
Eksitavad tellimuse vormid
Turundusmaterjalidesse arve või samalaadse maksmist eeldava dokumendi lisamine, mis jätab tarbijale mulje, et ta on turustatava toote juba tellinud, kuigi ta seda ei ole.
Tarbijate õigustest eksitava mulje jätmine: „Spetsiaalselt Sulle”
ELi õigusega igale tarbijale kõikjal tagatud õiguste esitlemine millegi uue või erilisena, mida ettevõtja pakub.
Turundus, mis apelleerib tarbijate turvalisusega seotud hirmule
Kasutatakse ära tarbija hirmu ohutusriskide ees: „Oluliste valeandmete esitamine tarbija isiklikku või tema perekonna turvalisust ohustava riski olemuse ja ulatuse kohta, kui tarbija toodet ei osta.”
Peibutusreklaam
- Tarbijate meelitamine atraktiivse reklaamiga erihindade kohta, kui ettevõtja võib teada, et ta ei ole suuteline neid tooteid pakkuma või tema laoseisus on vaid mõned tooted sellise hinnaga.
Kindlustushüvitise nõuded: telefoni vastu ei võeta
Kindlustuspoliisi alusel nõuet esitavalt tarbijalt selliste dokumentide nõudmine, mida ei saa põhjendatult lugeda asjakohasteks nõude kehtivuse seisukohalt või süstemaatiline kirjadele vastamata jätmine, eesmärgiga panna tarbija loobuma oma lepingujärgsete õiguste kasutamisest.
Agressiivne müük tarbija kodus: „Jah, ma lähen ära, kui ost on vormistatud”
Tarbija külastamine tema enda kodus, ignoreerides tarbija palvet lahkuda või mitte tagasi tulla.
Survet avaldav müük: „Jah, võite lahkuda, kui ost on vormistatud”
Mulje loomine, et tarbija ei saa ruumist enne lepingu sõlmimist lahkuda.